Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Opera Dog Productions. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Opera Dog Productions. Kuva kõik postitused

3/20/2011

Clinker - Good Trip, Bad Trip (2011)



/Trance rock, Space rock, Psychedelia, Motorik, Avant-rock, Experimental rock, Krautrock, Progressive, Math rock, Crossover, Dance rock/

10.0

Comment: This is the first notch of the London-based group`s planned pair of albums in the year of 2011. However, when the instruments (guitars, drums, samplers, keyboards) were switched on, the magnificient, 5-track containing journey started off. And it is an essentially enthralling trip. The first track Poison Tree is profoundly introspective, dense, even a bit abrasive outlook upon the world. A massive ballad without being someway pathetic, though. Survive does deliver some spaced-out, electro-rock infused space rock/krautrock gems striking and stroking simultaneously. Being highly dynamic and looping, however, it is krautrockers` rock and roll on its own. Or metronomic pop, as you wish it for. Like Faust on the 1970`s and nowadays releases as well. But Clinker does make grooves up a bit better. Flightpath Of The Righteous is a frenzied yet ultimately catchy blend of neo-progressive developments and math rock-esque bass gears and drum blasts. A murderous combination...whattha hell... what is going there about in the ending section actually? No doubt, it is a 30-second snippet of breakcore-ish/chiptune-ish pace crap. Ame Ni Mo Makezu goes on with the same rhythmic section (in true, tuning it into more danceable ones - one of the best dance rock-gears ever heard), yet, inserting one principial difference by added space rock-ish/orchestration-mixed above it. Arrghhh!!! is all what I would to say. The ending and the longest track, 17-minute-long Pig In My Brain wades through the diverse chapters, beginning with somewhat feeble and subdued shimmerings, yet progressing into a spiritual (sic! resembling Spiritualized too), gospel-induced trance rock-ish anthem.

In fact, it is a bit shame about the British that they are not ready yet to overturn theirselves and discover such a great ensemble with strong issues behind their backs. Let`s take your time and listen to such albums like Clinker (2008), and When I Grow Up I Wanna Be A Space Cadet (2007) as well. However, Good Trip, Bad Trip is one of the strongest candidates for the best album of 2011 for sure.

2/24/2010

Clinker Open See EP (Opera Dog Productions)


Euroopa seisab silmitsi immigratsioonitondiga. Kolmandast Maailmast, peamiselt Aafrikast, on üha enam inimesi siia tulvamas. Eurooplastel ei ole jäänud midagi muud üle kui poolte valimine - kas olla poolt või vastu. Väljendada viha või siis empaatiat uute tulnute vastu. Teisalt tuleb arvesse võtta seda, et Läänemaailma heaolu on niikuinii põhinenud kolonialistlikul-ekspansionalistlikul välispoliitikal, koos kõigi kaasnevate "hüvedega" - (endiste) asumaariikide majanduse ruineerimine, looduskeskkonna sandistamine, lokaalsete sõdade pidamine huvisfääride (ümber)jagamiseks, "võõraste" esmavajaduste allasurumine "omade" sekundaarsete või suisa põhjendamatute soovide ees - asi, millest Euroopa (ultra)parempoolsed ei armasta rääkida, jättes uutest tulijatest mulje vaat et peaaegu tulnukatest. Ka mantrana ketratud jutud inimõigustest ning demokraatia eksportimisest on üksnes instrument oma vajaduste (sekundaarsete vajaduste- soovide), oma ego rahuldamise teenistuses. Uhkem maja, võimsam auto, uus lits. Kuulake JMKE lugu Organiseeritud elu, mis puudutab seda ego-temaatikat ülimalt kainelt ning tabavalt. Inimese egoistliku alge eitamine on esimene samm tõest eemaldumisel; selle valguses vajab mõiste "humanism" ning sellega külgnevad mõisted tõsiselt revideerimist. Ühesõnaga, karmaratas on eurooplaste peale langemas - põhjuse-tagajärje kausaalne seos on endiselt vääramatult toimimas.

Peter Jordan & Co on samuti valiku langetanud - kindlalt empaatia kasuks. Õieti enamus tänapäeva Clinker`i koosseisust on samuti mitteeuropiidset päritolu. "Open See" EP on inspireeritud Jim Goldberg`i samanimelisest fotonäitusest, mille eesmärk oli peegeldada asüülitaotlejate läbielamisi ning tundmusi. Clinker kasutab lüürikas koguni fraase-tsitaate kannatajate suust. Võrreldes londonlaste varasema loominguga on suurenenud keel- ja puhkpillide ning taustavokaalide osakaal, teisalt on vähenenud süntesaatorite-elektroonika roll. Tõepoolest, 4-looline üllitis on täis minoorse alatooniga indie soul/soft rock`i, eepilist kammerpoppi, kaotamata seejuures on nurgelist indieiseloomu. Clinker on alati hiilanud suurte numbrite kirjutamisega - käesolevalt lisanduvad nimistusse One Hell to Another ning Will This Never End (Ood Song).

Kuula albumit siit

9.2